1,6 miljardi inimese igapäevane elatis sõltub metsast. Mets on koduks 300 miljonile inimesele maailmas.
Rahvusvaheline metsa-aasta ja metsa tähtsus inimese jaoks
↧
↧
Tervis muutuvas kliimas
2007. aasta augustis tuvastasid Itaalia kohalikud tervishoiuasutused kahes väikeses, omavahel jõega eraldatud külakeses Castiglione di Cervias ja Castiglione di Ravennas mitu ebatavalise haiguse juhtumit. Haigestus ligikaudu 200 inimest, üks vanem meesterahvas suri (Angelini jt, 2007).
↧
Tunnistaja: poiss nimega Chance
Bisie on piirkonna suurim kaevandus. Ligi 90 kilomeetri raadiuses selle ümber laiub sügav mets ning kaevandus ise ulatub 100 meetri sügavusele maa alla. Kaevanduskäigud pole tihti muud kui vaid augud maa sees. Igas käigus töötab kümneid mehi ja poisse ning tingimused seal on tapvad.
↧
Roheline taristu: parem elu looduspõhiste lahenduste kaudu
Roheline taristu pakub häid lahendusi keskkonna-, sotsiaal- ja majandusprobleemidele ning tuleb seega täielikult integreerida eri poliitikavaldkondadega. Kuna EEA valmistub avaldama aruannet rohelise taristu rolli kohta ilma- ja kliimamuutustega seotud loodusohtude leevendamisel, vestlesime aruande põhiautori Gorm Digega, kes on territoriaalse keskkonna-, poliitika- ja majandusanalüüsi projektijuht.
↧
Säästev majandamine on Euroopa metsade tervise võti
Euroopa metsad osutavad meile olulisi teenuseid: puhas õhk, puhas vesi, looduslik süsinikdioksiidi hoidla, puit, toit ja muud saadused. Metsad on elupaigad paljudele liikidele. Rääkisime Euroopa metsade probleemidest Euroopa Keskkonnaameti metsa- ja keskkonnaeksperdi Annemarie Bastrup-Birkiga.
↧
↧
Transport ja ökosüsteemid
Transpordivõrgud on saanud Euroopa maastike tavaliseks osaks. Need ühendavad inimesi, soodustavad majandustegevust ja tagavad juurdepääsu põhiteenustele, kuid samas eraldavad loodusalasid, nende kasutamine tekitab saasteaineid ja nende kaudu satuvad ökosüsteemidesse võõrliigid. Euroopa loodusrikkust võivad aidata säilitada ja kaitsta jõulised poliitikameetmed ja rohealade võrk.
↧
Eluterve ja tootliku merekeskkonna kujundamine Euroopas ja laiemalt
Mereelustik, maailma kliima ning meie majandus ja sotsiaalne heaolu sõltuvad elutervest merekeskkonnast. Hinnangud näitavad, et mõningast paranemisest hoolimata on Euroopa merede praegune kasutamine jätkuvalt mittesäästlik. Kliimamuutused ja konkurents loodusvarade pärast suurendavad veelgi merekeskkonnale avaldatavat survet. Euroopa poliitika ja meetmed võiksid olukorda rohkem parandada, kui neid rakendataks ökosüsteemipõhisele majandamisele tuginevat lähenemisviisi järgides ja kui neid toetaks ülemaailmne ookeanide haldamise raamistik.
↧
Euroopa keskkond: andmete ja teadmiste jõud
Euroopa kogub üha rohkem andmeid, et mõistaksime keskkonda paremini. Euroopa Liidu Copernicuse programmi kaudu saadavad maaseireandmed osutavad uutele probleemidele ja võimaldavad täiendada teadmisi keskkonna kohta. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ühendab Copernicuse ajakohaseid andmeid olemasoleva teadmusbaasiga, et poliitikakujundajad ja kodanikud saaksid paremini võtta tarvitusele meetmeid kohalike, riiklike ja üleilmsete probleemide lahendamiseks.
↧
Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu strateegia 2021–2030: pakkuda andmeid ja teadmisi Euroopa kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks
Meie ühine strateegia näitab, millises suunas liikuda. Sellega võetakse kasutusele uus koostöö tegemise ja teadmiste loomise viis, mis on kiirem, reageerimisvõimelisem, proaktiivsem ja toimivam ning vastab seega meie ees seisvatele raskustele ja meie teadmistevajadusele järgmisel kümnendil.
↧
↧
Elamine mitme kriisiga olukorras: tervise-, loodus-, kliima- ja majanduskriis või lihtsalt süsteemne kestlikkuse puudumine?
Kõikjal maailmas, alates poliitikakoridoridest kuni akadeemiliste platvormideni, räägitakse ülemaailmsetest kriisidest – tervisekriisist, majandus- ja finantskriisist ning looduskriisist. Lõppkokkuvõttes on need kõik sama probleemi sümptomid: meie tootmine ja tarbimine ei ole kestlikud. COVID-19 šoki tõttu ilmnes lihtsalt meie maailmamajanduse ja ühiskonna – koos kogu nende ebavõrdsusega – süsteemne haprus.
↧
More Pages to Explore .....
